3. Tööpakett: rände tulu-kulu mudel

Mudeli eesmärgiks on luua vahend, millega on võimalik mõõta rändest Eesti riigile (riigi- ja kohalike omavalitsuste eelarve) ja ühiskonnale laiemalt tekkivaid lühema- ja pikemaajalisi kulusid ja tulusid.

Mudeli olulisimaks uuenduseks on Eesti vaatenurgast vaadatuna see, et sellist mudelit pole Eesti kohta varem tehtud. Teisisõnu tähendab see seda, et Eesti puudub täna tervikpilt sellest, kui suured tulud ja ka kulud rändega kaasnevad. Uurimisküsimus on seda huvitavam (ja olulisem), et vastus selle küsimusele ei ole triviaalne ning riigiti ja uuringuti on saadud küllaltki erinevaid tulemusi. Olgu näitlikustamise eesmärgil siinkohal välja toodud sisserände fiskaalseid mõjusid hindavad uuringud, mille hulgas leiab nii neid, kus sisserändel on olnud arvestatavad (1-2,1% SKPst) positiivsed mõjud eelarvele (nt Uus-Meremaad käsitlenud Slack jt (2007), Saksamaad käsitlenud Loeffelholz jt (2004)), kui ka neid, kus sisserände mõju eelarvele on olnud negatiivne (-2% SKP-st, nt Rootsit käsitlenud Ekberg 1999).

Kuigi rändest tulenevate tulude ja kulude kaardistamiseks on mitmeid võimalusi, siis uuringu eesmärgist lähtuvalt kasutame netosiirdeprofiilidel põhinevaid (net transfer profiles) mudeleid. Netosiirdeprofiilide põhised mudelid arvutavad erinevate sisserändajate ja väljarändajate rühmade jaoks välja nende elu jooksul tekkivad tulud ja kulud. Kogu elu arvestav vaade on oluline seetõttu, et erinevatel eluetappidel võivad sisserändajast tulenevad rahalised tulud ja kulud olla väga erinevad — noorena on inimene tavaliselt netotarbija, parimas tööeas ületavad tema poolt makstavate maksude kogusummad tarbitavate teenuste ja toetuste kogumaksumust ning pensionipõlves olukord jälle pöördub. Netosiirdeprofiilide põhine lähenemine hindab rände tulusid ja kulusid terviklikumalt.

 Mudeli metoodika ei saa tuginema ühele konkreetsele metoodilisele lähenemisele, sest sellist mudelit, mis kombineeriks endas fiskaalseid efekte, laiemaid majanduslikke efekte (rände mõju riigis loodavale lisandväärtusele) ning mõju kuritegevusega seotud kuludele, tehes seda integreeritud kulutuluanalüüsi raamistikus, autorid seni kohanud ei ole.

 Olulisimaks metoodiliseks mõjutuseks saab olema Austraalia valitsuse tootlikkuskomisjoni (productivity commission) hästi dokumenteeritud rände kulude ja tulude mudelit, mille metoodiline kirjeldus on leitav raportist Productivity Commission (2016). Seda kohandatakse vastavalt Eesti oludele vastavalt, samuti lisatakse komponendid, mida kvantitatiivne mudel ei sisalda.