Eesti on de facto kakskeelne riik, kuid on muutumas mitmekeelsemaks, kus eesti ja vene keele kõrvale on lisandumas igapäevasesse kasutusse inglise keel (Eesti inimarengu aruanne 2016/2017). Elanikkond on muutumas keeleliselt, kultuuriliselt ja usuliselt mitmekesisemaks ja see on pigem tõusev kui langev trend. See muutus esitab selged väljakutsed kohalikele kogukondadele ja nende koostöö-institutsioonidele (KOV, noorsootöö ja sotsiaaltöö valdkond, kultuuritegevus), kuid eelkõige just koolile, kui ühele kogukonna kesksele institutsioonile. Täna on probleemiks nii Eesti elanike negatiivsed hoiakud nende muutuste suhtes kui ka vähene ettevalmistus nii teenuste kui sekkumismehhanismide osas nendele muutustele reageerida. Lisaks on probleemiks ka ajalooliste kahe kogukonna omavaheline sidusus, seda nii eesti keele oskuse baasil kui ka ühise riigiidentiteedi baasil. Nende probleemide lahendamiseks on vaja empiiriliselt testitud mudelit, mis võimaldab paindlikult siduda eelnevates lõimumisteema tööpakettides testitud lahendused nii, et neid teadmisi on võimalik rakendada konteksti arvestatavate soovituste tegemiseks konkreetsele koolidele ja nendega seotud kogukondadele.
Tööpaketi eesmärgiks on siduda tervikuks lõimumisteema ülejäänud kolme tööpaketi tulemused, et konstrueerida Eestile sobiv mitmekultuurilise kooli mudel (ühtse Eesti kooli mudel, sarnaselt kiusamisvaba kooli mudelile). Mitmekultuurilise koolina nähakse kooli, milles õpe toimub eesti keeles ja kõigil õpilastel kujuneb ühtne riigiidentiteet, kuid väärtustatud on õpilaste, õpetajate ja kooliga seotud kogukonna kultuuriline ja keeleline mitmekesisus. See mudel on vajalik, et täita lähteülesandes toodud eesmärki pakkuda tõenduspõhiseid lahendusi hariduslikele, sotsiaalsetele ja kultuurilistele probleemidele, mis kaasnevad Eesti erinevate kohalike kogukondade ja sisserändajate integreerimisega. Eelnevalt avatud neli teemat keskenduvad eraldi ühele või teisele probleemile – kogukond, sotsiaalsed probleemid, sallivus ja identiteet – kuid mitmekultuurilise kooli mudelis vaadeldakse erinevate meetmete koosmõju, rakendades neid koolis ja sellega piirnevates kogukondades (nt lapsevanemad, tööandjad).
Tööpaketi raames luuakse ülevaade rahvusvaheliselt ja Eestis seni kasutatud mudelitest ning nende koostamise teoreetilistest alustest, integreeritakse erinevad koolimudeli elemendid ning koostatakse sisendi sünteesile tuginedes uued mudelid, milles on erinevad tegevused integreeritud. Lähtuvalt Eesti eri piirkondade erinevast demograafilisest ja etno-keelelisest situatsioonist on vajalik välja töötada mitu mitmekeelse kooli mudelit, mis neid situatsioonide erinevusi arvesse võtavad. Mudelite rakendamisel testitakse, kuidas prognoosivad need kultuuripädevuse, keelte pädevuste, sotsiaalse ja kodanikupädevuse, avatuse ja koostöisuse arengut ning marginaliseerumise ja radikaliseerumise ohu taset nii koolis kui ka sellega piirnevas kogukonnas.
Uurimistöö taust ja uuenduslikkus
Esmane kirjanduse analüüs näitab, et alates 1980ndate lõpust, kui Bennet avaldas kokkuvõtliku raamatu Comprehensive multicultural education: Theory and practice (Bennet, 1986) on laialdaselt uuritud üksikute tegurite mõju mitmekeelsusele, mitmekultuurilisusele ja mitmikidentiteedile (sh kodanikuidentiteedile) (vt Kymlicka 2011, Schalk-Soekar et al., 2004, Sleeter 2012, van de Vijver et al., 2008), kuid pole koostatud erinevate tunnuste koosmõju kirjeldavaid mudeleid. Eesti ja paljude teiste riikide kontekstis on oluline, et ressursside piiratuse ja killustatuse (haridus- ja sotsiaalsüsteemi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, välisministeeriumi jm institutsioonide vahel) juures saaks öelda, milline on iga teguri roll sihteesmärkide saavutamisel ning millised tegurid prognoosivad eesmärke otseselt ja millised on vahendavas rollis. Seda teades on võimalik igale koolile pakkuda mõnevõrra personaliseeritud lahendus mitmekultuurilise Eesti ühtse kooli mudeli suunas liikumiseks. Paindlikkus tuleneb kooli ja sellega piirneva kogukonna omaduste arvestamisest soovituste tegemisel ning mõju suuruse hindamisel. Oluline ja uudne on ka see, et mudelis planeeritakse prognoosida kooli ja seda ümbritseva kogukonna mitmekultuurilisust läbi erinevate hinnatavate tegurite, sh kultuuripädevuse, sotsiaalse pädevuse, avatuse ja koostöisuse. Tänu paindlikkusele ning erinevate sisendtegurite ja prognoositavate muutuste mitmekesisusele on loodav ja testitav mudel kasutatav laiemalt rahvusvaheliselt nii erinevates uuringutes (avades võimaluse ühisteks rahvusvahelisteks teadus- ja arendusprojektideks suuresti sarnaste probleemidega silmitsi seisvas Euroopas) kui ka praktikas riiklikul, kohalike omavalitsuste, kogukondade ja koolide tasandil.
Keskse elemendi mitmekultuurilise ja mitmekeelse kooli mudelites moodustab erinevas keeles õppimine. Kui senised sekkumismehhanismid Eestis on keskendunud venekeelse kooli arendamisele mitmekeelseks kooliks (jättes tahaplaanile väärtuste, õpioskuste, kultuuri ja ühise identiteedi kujundamise elemendid, siis käesolevas projektis keskendutakse just ühtse koolimudeli väljatöötamisele. Ka tänane Euroopa ja muu maailma praktika on vähene mitmekeelse eri kultuuri- ja rahvusgruppe ühendava ühtsuskooli arendamise osas. Keeleliselt mitmekeelsetes kogukondades on traditsiooniliselt haridussüsteem keeleliselt segregeeritud (Soome, Lõuna-Tirool, Belgia kui mõned näited) ja lähtutud on põhimõttest, et õpe haridussüsteemis peab toimuma lapse emakeeles. Mitmekeelse õppe erandiks on vaid nn Euroopa koolid (Housen 2002) ja keelekümbluskoolid Eesti ja Kanada näitel. Käesolevas projektis esitatakse väljakutse sellele põhimõttele ning mudelite ja sekkumismehhanismide arendamisel lähtutakse järgmistest seisukohtadest: osaline teises keeles õppimine arendab nii lapse keeleoskust kui õpioskust ning samas ei vähenda aineteadmisi.
Uurimisküsimused
Mitmekultuurilise kooli mudelite loomise ja testimise tööpakett aitab vastata järgmistele uurimisküsimustele: